Enn Laansoo, Jr. arvamus rohetehnoloogia ettevõtetele:
Tänu ühistele pingutustele on meil läinud hästi, kuid meie edasine edu siin maailmas ei sõltu praegu enam ainult meist.
Olgem ausad – me elame huvitavatel aegadel. Ja teate küll seda vana Hiina needust: “Et sa elaksid huvitavatel aegadel!” Ma ei tea, kui neetud me oleme, see alles selgub, kuid ma tean, et peale huvitavaid aegu naasevad alati heas mõttes igavad ajad.
Huvitavad ajad saabusid koos Covid-19 pandeemiaga. Tehnoloogiasektori jaoks olid need algul heas mõttes huvitavad. Raputus kiirendas arengut. Langes ära äpifirmade turundusosakondade põhiküsimus, kuidas veenda ning harjutada tarbijat tarvitama mõnda uudset digiteenust.
Vajadusest kontaktivabade teenuste järele said hoogu näiteks nii Wolti ja Bolti toidukullerid kui e-supermarketid. Vajaduse tekkimisest harjumuse kujunemiseni on aga paar sammu. Eriti, kui elu muutub mugavamaks. Ise panustasin rohetehnoloogiaettevõtjana kontaktivaba kaugjuhitava elektrirendiauto tänavakõlbulikuks arendamisse.
Arengus ei jäänud olemata ka väljakutsed. Maailmamajanduse taristu tarneahela kõigi lülide toimimise tähtsust kinnitas Suessi kanalisse põiki kinni jäänud konteinerlaev, iroonilise nimega Ever Green, sest tarne katkemine tähendas tootmises tõrkumisi, millest tekkinud defitsiit, see plaanimajanduse maiguline unarsõna, tõi kaasa tarbimise vähenemise, mis tõi kaasa saastumise vähenemise.
Kuid kui teaduslik-tehnoloogilise progressi forsseerimine välja arvata, on pandeemia aastad majandusele olnud huvitavad pigem halvas mõttes. Pidevad piirangud sektorite lukustamiseni välja koos tänavutalviste elektri- ja soojahindade amokiga tekitavad ebakindlust tuleviku ees. Olukorrale ei lisa turvatunnet Venemaa väed Ukraina veerel.
Tänavune sõbrapäev jääb investoritele ja aktsionäridele meelde sõna otseses mõttes punase päevana, Tallinnast Tokyoni polnud börsi, kus väärtpaberite väärtus tõusnuks. Kukkusid kõik. Võime nentida naljaga pooleks, kuid ilma naljata, et maailma börside kasvunumbrid ja Venemaa vägede kaugus Ukraina piirist on pöördvõrdelises suhtes.
Neil hetkil pole optimism tuleviku osas just tavaline. Igaüks kindlustab enese tagalat. Kes varub soola ja tikke, kes tõstab intressimäära. Või vähemalt kaalub tõstmist, nagu praegu nii Euroopa Liit kui Ameerika Ühendriigid. Lisades olukorrale veel energia, selle olulise sisendi hinnatõusu – näe, on siiski pigem rohelises börse – saame paratamatu doominoefektina kaasa ka väljundite hinnatõusu.
Tehnoloogiasektor on olemuselt optimismisektor. Usk helgemasse tulevikku, ulmekirjanduse klassikute ulmemaailmade teoks tegemine nüüd ja kohe inimpõlve vältel on selle optimismi aluseks. Kusjuures tegu pole pimeda usuga, vaid teaduspõhiselt-matemaatiliselt mõõdetavaga. Kuidas, kellel ja kui palju läks uue rakendusega elu paremaks – palun, siin on kasutajanumbrid ning mugavusega rahulolu uuring.
Ning nagu kõik sektorid, vajab ka tehnoloogiasektor toimimiseks raha. Seda saab kahest allikast – tarbijatelt või investoritelt. Ühtedele pakud vastu teenust, teistele tulu. Viimasel ajal tormab ettevõte börsile, kui vajadus investeeringuteks arendusse ning laienemisesse on tarbijaskonnalt teenitavast suurem.
Tehnoloogiasektori puhul tähendab selline börsiletulek, et ettevõttel on olemas uudne lahendus, lihtsalt vahendeid selle turule toomiseks napib. Ja kui turg teeb väliste asjaolude tõttu läbi uperpalli või paar, ei tähenda see, et ettevõttel ja tema uudsel lahendusel poleks tulevikus turgu. Uutele tehnoloogiatele on alati turg olemas, mistõttu on alati olemas ka põhjus hoida oma tehnoloogiaaktsiaid.
Börsile minnes müüb tehnoloogiasektori ettevõte investoritele helget tulevikku nii tulu kui seni ulmevaldkonda kuulunud teenuse näol. Kui seda teha heas mõttes igavatel aegadel, on investorid pakkumisest huvitatud. Kui baasvajadused rahuldatud ehk teised investeeringud traditsioonilistematesse sektoritesse toidavad ära, investeeritakse julgemini helget tulevikku lubavatesse aktsiatesse.
Kuid kui Venemaa väed veerevad Ukraina piirile lähemale või jutud intressimäärade tõstmisest omandavad kindlat kõneviisi ning saabuvad elektri- ja soojaarved, on valmidus investeerida helgesse tulevikku pärsitud enesealalhoiuinstinktist. Kui minna börsile, siis müüma. Kuni tekib las-hind-langeb-hea-et-lahti-saab efekt. Ja esimesena läheb müüki just usk helgesse tulevikku. Teisisõnu saab esimesena ja kõige valusamini pihta tehnoloogiasektor.
Kuid tehnoloogiasektor on optimismisektor ning siin on klaas alati pool- kui mitte kolmveerandtäis. Laiemas plaanis kiirendab elektrihinna tõus tootmisvõimsuste suurendamist. Kusjuures käimasoleva rohepöörde tõttu üha enam keskkonnasõbralikemate taastuvenegia tootmisviiside kasuks.
Kuna autonduses saab ulmetehnoloogiaid teostada ainult elektriauto baasil, soodustab bensiini hinna kasv üleminekut nii loodussõbralikematele autodele kui loodussõbralikematele energia tootmisviisidele. Praegu on raske, sisepõlemismootoritega masinapark on maailmas valdav, kuid küll me ära teeme. Ja kui vaja, sõidavad need autod ise, või vähemalt alustuseks juhitakse neid täna juba kaugelt.
Et nii läheks juba lähemas tulevikus, praeguse inimpõlve vältel, peavad aga Venemaa väed veerema Ukraina piirilt Uuralite alla. See pole aga tehnoloogiasektori teha. Nemad on eriteenistuste tellimusel spioonitarkvara arendades oma panuse juba andnud, nii praegu kui edaspidi. Pall selles mängus on poliitikute käes – kelle närvid esimesena ja kuidas järgi annavad?
Sama käib ka rohepöörde ja elektrihinna mõistlikkuse piiridesse stabliseerumise kohta. Tänavune talv on toonud meid elektritootmise küsimustes mugavustsoonist välja. Senisest tootmisviisist enam ei piisa. Rohetehnoloogiad praegusest keskkonnasõbralikuma ja selle võrra odavama elektri tootmiseks on olemas, vaja on luua tootmisbaase- ja võimsusi. Sektor on valmis, load ja planeeringud veel mitte.
Jah, me elame huvitavatel aegadel. Kuid ma tean, et huvitavatele aegadele järgnevad alati heas mõttes igavad ajad. Nii ka seekord. Ja tehnoloogiasektori inimesena, kes on ennegi võimatu teostumist näinud, olen selles kindel.
Näiteks Elmo Rendil on juba täna olemas tänavakõlbulik kaugjuhitava auto tehnoloogia. Meil on plaan sõita sellega kaugele. Hajuvad sõjapilved, sirutuvad uuele kasvule ka aktsiaturud. Ja me paneme oma ettevõtmisele sisse järgmise käigu. Seniks jätkame missiooni!