Ajaleht Postimees kirjutab, et Paldiskis asuvas viinaköögis valmistavad Tanel Lepp ja Uku-Mats Peedosk kääritatud jookidest käsitööviina ja pandeemiaajastu märgina ka puhastuspiiritust.
Tanel ja Uku-Mats on Lõuna-Eestist pärit mehed, keda elu on toonud Tallinnasse. Neli aastat tagasi hakkasid nad Eesti naturaalsest õunaveinist kangemat kraami tegema. Alustati väikese, 50liitrise aparaadiga ja tulemuseni jõudmine võttis aega. Katsetustest kasvas välja plaan soetada endale korralik viinaköök.
Toovad Paldiskit esile
Mehed otsisid Tallinnast kuni 50 kilomeetri kaugusel tootmisruume. Paldiskis PAKRI Teadus- ja Tööstuspargis olid mõistlikud hinnad ja ruumid. Ruumid pidid olema vähemalt 2,5 meetrit kõrged, et suured toorainemahutid ära mahuksid.
Kuigi ettevõte kannab siiani Tallinn Distillery nime, mõeldakse aina rohkem, kuidas oma toodetes Paldiskit või Pakri poolsaart esile tuua. Näiteks võiks ettevõtte nimeks saada Paldiski või ka Pakri viinaköök. Nad on juba nimetanud meeveinist valmistatud viina Rogervikuks. Uku-Mats selgitas, et Rogervik on Paldiski asula vana rootsikeelne nimetus. Otsetõlkes tähendab see rukkilahte, mis viitab, et 18. sajandil oli Paldiski üks väheseid Läänemere idakalda jäävabasid sadamaid, kus Eesti rukis laevadele lossiti ja üle mere viidi.
Õunanaps Apple Jack
Vili ja mesi on ühed vähestestkohalikest toorainetest, mida on Eestist tööstuslikus mahus võtta. 700 kilo mett soetati Antsla kandis tegutsevalt talunikult.
Peamine tooraine on siiski õun, millest valmistatakse õunanapsi Apple Jack. See on Ameerikast pärit legendaarne jook, mida sealsetel presidentidel oli sadakond aastat tagasi kombeks külalistele pakkuda.
Algselt toodeti Apple Jacki jacking-meetodil ehk külmutamise teel. Talvel külma kätte jäetud õunasiider hakkas jäätuma ja sellelt eemaldati järk-järgult väiksema alkoholisisaldusega jää, allesjäänud vedeliku kangus muudkui tõusis. Lõpptulemus oli 25 kuni 40 kraadi kange naps.
Antud meetod on aeganõudev ja kvaliteet kõikuv. Seepärast hakati kasutama destilleerimismeetodit. Nii teevad seda mehed ka Paldiskis. Toode on küll ameerikamaine, aga tulemust võib pidada kodumaiseks, sest nime ja kõrge pudelikaela taga on Eestis toodetud õunaveinist destilleerimise teel kinni püütud piiritusjook.
„Me ei töötle piiritust ümber, me ei maitsesta. Tulemuseks on alati loomulik maitse. Kõik on puhas käsitöö,” kirjeldas Tanel Lepp. Valikus on ka kaneelikoorega maitsestatud Apple Jack. Kui kaneeliga õunanapsu lahjendada õunamahlaga, sobib see hästi juua glögi asemel.
Kuldne destilleerimisseade
Viinaköögi süda on 250liitrise katlaga destilleerimisaparaat. Kondensaaditorni esimesel tasemel jõuab alkohol aurudes 30 kraadini, teisel 65 ja kolmandal 75 kraadini. Igal tasemel toimuvat protsessi saab jälgida illuminaatorit meenutavast aknast. Vinge välimusega seade on pärit Hiinast.
Veini valmistatakse aga endises piimasegistis. „Andsime seadmele uue hingamise, korduskasutus on ju tänapäeval aktuaalne,” nimetas Tanel.
Viinaköögi käivitamisel võttis kõige rohkem aega lubade hankimine. „Nõuti mitmesuguseid täpsemaid mõõteriistu ja omad nõuded olid tootmiskohale,” rääkis Uku-Mats.
Jooke müüakse Kaubamajas, ent rohkem levib info suust suhu ja tellitakse ettevõtte e-poest. Ainulaadset jooki ostetakse mõnikord koguni kasti kaupa. Riik on teinud väikestele õlletootjatele aktsiisisoodustuse, kuid kangema alkoholi tegijad, nii väikesed kui ka suured, maksvad täie rauaga. Seetõttu on käsitööviina hind tavaviinast poole kallim. Viinaköögi tootmismaht on väike, korraga tehakse 100–200 liitrit ja seda üle kuu või korra kvartalis.
Kunagi tuleb ka viski
Mehed on katsetanud muudki, näiteks leotanud jooki suitsutatud tammelaastudel. Kindlasti lubavad nad kunagi ka viskit teha. Seni viinaköögis tammevaati pole ja laastudega samasugust tulemust ei saa. „Vaat hingab. Sealt tuleb eetreid ja eeterlikke õlisid,” selgitas Uku-Mats, lisades, et viskimaailm on täiesti omaette asi.
Samuti on mehed proovinud õllest kangemat kraami valmistada. „Saime ülekarboniseerunud õlut ja tegime sellest kanget alkoholi,” rääkis Uku-Mats. Tema sõnul saab kõigest, milles juba kraad sees on, kangema kraami kätte. „Kõik, mida oleme katsetanud, on väga head olnud,” kinnitas Uku-Mats.
Ent kõik, mis viinavabrikust välja tuleb, ei sünni juua. Pihustipudelisse on villitud puhastuspiiritus. Kuigi selle tooraine on kvaliteetne, seda juua ei maksa, see sisaldab glütseriini ja etüülatsetaati, millega alkohol denatureeritakse. See muudab piirituse sihtotstarbe puhastusvahendiks.
Tootmise laiendamiseks ja uute toodete turule toomiseks otsivad mehed investorit ja plaanis on kasutada ka ühisrahastust.
KOMMENTAAR
Enn Laansoo jr
PAKRI Teadus- ja Tööstuspargi tegevjuht
Tallinn Distillery on üks Pakri kogukonna juveel, sest Uku-Mats ja Tanel on muhedad ettevõtjad ja kes ei tahaks oma tootmishoonesse maitsva kesvamärjukese väljamõtlejat ja tootjat. Lisaks on nad andnud võimaluse meelitada PAKRIsse teisigi rohetoidu ettevõtteid, kelle tooteid või jääke saaks Distillerys kasutada.
PAKRI peaeesmärk on luua üksteist toetav tootmisettevõtete kogukond ja täisväärtuslik n-ö roheline töökeskkond meie klientide töötajatele. Selle osa ongi tööstussümbioos ehk kuidas meil tegutsevad ettevõtted saaksid teha koostööd.
Näiteks saab ühe ettevõtte tootmisjääk olla teisele tooraineks, ühe jääksoojus on teise kütte või tootmisprotsessi osa, samuti saavad ettevõtted tootmisseadmeid (nt tõstuk) jagada.
Ootame PAKRIsse erinevaid ettevõtteid, samal ajal peame tähtsaks, et nende profiil sobituks teadus- ja tööstuspargi rohetehnoloogia fookusega.
Nii tegutsevad meil mitmed keskkonnasäästlikud ettevõtted, praegu on neid 34. Näiteks Woola, kes EU’20 parima start-up-ettevõttena toodab lambavillajääkidest pakkematerjali, BugBox, kes värskelt riigi poolt antud õigusega kasvatab söömiseks sobivaid putukaid, puitelementide valmistaja Kruunu, ehitusjäätmete taaskasutaja Rakse. Samuti viis serveriparki, kelle jääksoojust saavad kasutada teised ettevõtted.
Otseviide artiklile: https://maaelu.postimees.ee/7192994/ountest-ja-meest-valmib-paldiskis-kasitooviin?_ga=2.16660854.1338310935.1614841904-2082121232.1595914634