Kas erasektor üksinda saab Paldiskisse tõmmata suuri tööstusinvesteeringuid?

Posted by on juuni 8, 2018

Kas erasektor üksinda saab Paldiskisse tõmmata suuri tööstusinvesteeringuid?

Paldiski oma väga hea geograafilise ja logistilise asukoha, sadama ja energiasüsteemi tõttu on justkui ideaalne paik tööstusettevõtetele, omades potentsiaali areneda välja Läänemere regiooni üheks olulisemaks tööstuskeskuseks. PAKRI Teadus- ja Tööstuspark on Paldiskis selle nimel tegutsenud juba kümmekond aastat, suutes meelitada oma unikaalse kontseptsiooniga mitmeid suuri nimesid tööstussektorist kaaluma Eestisse oma tootmist laiendada. Samme on selleks astutud nii üksi kui ka koostöös riigi, omavalitsuse ja teiste piirkonnas tegutsevate ettevõtetega. Aga lõplikuks valikuks ei ole siiski Eesti seni veel osutunud.

30.mail toimunud Paldiski 300-aastase juubeli puhul korraldatud konverentsil  jagas PAKRI Teadus- ja Tööstuspargi nõukogu esimees Sandor Liive viimase kolme aasta kogemusest tekkinud tähelepanekuid ja mõtteid, mil ta on aktiivselt üritanud Eestisse meelitada tööstusinvesteeringuid ning töötanud investeerimisfondidega, kellega koostöös üles osta siin regioonis tegutsevaid ettevõtteid.

 

Keegi ei pea Eestisse investeerima, edu määrab meelitamistaktika

Tema esimene selge tähelepanek on see, et keegi ei pea Eestisse investeerima. „Ei ole ühtegi olulist tööstusettevõtet või rahvusvahelist investeerimisfondi, mis peab kindlasti Eestisse investeerima. Vastupidi, isegi kohalike Eesti ettevõtjate poolt asutatud ja ka Eesti investorite poolt rahastatud ettevõte Skeleton meelitati oma tehast rajama Saksamaale. Just nimelt meelitati“, täheldas Liive.

Ka senised Eestisse tehtud suured tööstusinvesteeringud on seotud mõne isikuga ja pigem meelitamistaktika tulemus kui piirkonna eeliste tõttu saavutatud võit. „ ABB investeeringute taga on Eesti fänn Bo Hendriksson, kes on kontsernisiseselt suutnud meelitada siia nii tõsist tootmist kui ka ABB finantskeskuse. Estonian Cell oli Norra ettevõtja Roar Paulsrud ja advokaat Jüri Raidla fanaatilise töö vili“, lisas Liive.

Ühegi loodusliku ressursi, suure turu lähedus ega spetsialistide rohkus ei anna meile teiste oluliste konkurentide ees eelist. „Peale põlevkivi, puidu ja tuule ei ole meil arvestatavat loodusressurssi, samuti ei ole meil ka enam tööjõuressursiga midagi hõisata. Läheduses ei ole ka ühtegi väga suurt ja põhjatut turgu, millega konkurentsieelist saada“, rääkis Liive. Me peame suutma meelitada tööstusinvesteeringuid siia, kasutades selleks senisest veel enamat.

 

Oleme kaotanud Google ja Northvolt suurtööstused

Google on kaalunud kahel korral Paldiskisse oma serverikeskus rajada. 2008. aastal sai 300 miljonit eurot käibega ja ca 200 töökohaga serverikeskus aga loodud Haminasse. Tänavu aastal 300 miljonilise käibega ja 500 töötajaga datakeskus loodi Eesti asemel hoopis Lissaboni. „Portugali puhul läks peaminister ise meelitama Google´t, pakkudes ettevõttele dünaamilist start-up maailma lisaks soodsatele üüritingimustele. Soome võlus peamiselt oma kiire asjaajamise oskusega, pakkudes lisaks taastuvenergiale doteeritud elektrihinda ja sobilikku mereäärset olemasolevat hoonet“ mainis Liive.

Suurematest kaotustest võib välja tuua ka Northvolt liitiumiakude tehase. Värskelt loodud 4 miljardit USD käibega ja 3000 töökohaga tehase otsustasid Rootsi rajada endised Tesla töötajad. Vihje Paldiski piirkonna võimekuse kohta jõudis nendeni eelmise aasta aprillis PAKRI ja Jätkusuutliku ja energiatõhusa kinnisvara ning energiavarustuse klastriga (KEN klastri) koostöös algatatud  Tesla meelitamise kampaania „Tesla country is Estonia“ kaudu. Paraku jäi ka Northvolt puhul vajaka Eesti võimekuses kui ühtselt tugeva era-avaliku löögirusikana kiiresti tegutseda ning rahustada potentsiaalset klienti piisavalt maha võimalike riskide realiseerumise kartuse osas. Nimelt, Northvolt´i esindajate arvates oli üheks otsustavaks ajendiks mitte rajada tehase energiatarbimise mõjukas osakaal kogu Eesti riigi tarbimisest.

 

Tesla tehas on jätkuvalt veel võimalus

Mainitud kampaania raames jätkub Tesla giganttehase meelitamine Eestisse. Lootus on pääseda üheks valikuks tehase rajamisel  Euroopaasse. Esimese tehase asukoha valiku ja investeeringu otsuse tegi Tesla koos partneritega ning valiti USA. Määravaks sai Nevada asjaajamiskiirus ja osariigi pakutavad soodustused. Ilmselt lihtne kalkulatsioon 20 aasta jooksul ca 100 miljardit USD tulu teenida, andes Teslale kvartalis ca 10 miljonit USD ja 400ha tasuta maad, sai määravaks lisaks kiirele tegutsemisele – pakuti näiteks võimalust projektimeeskonnale piirkonna külastust osariigi poolt organiseeritud ja kinni makstud transpordiga. 5. juunil avaldas Elon Musk Californias toimunud Tesla aktsionäride koosolekul, et järgmine Tesla gigatehas ehitatakse Shanghaisse. Euroopa tehase rajamise asukoht on veel jätkuvalt lahtine.

Eestil, sealhulgas nii avaliku kui erasektori esindajatel tuleb muuta oma tänast strateegiat ja õppida parimatelt. Kõige aktiivsemad tööstusinvesteeringute meelitajad on jätkuvalt Saksamaa, Kanada ja USA. Kusjuures, nende puhul ei konkureeri ainult riigid omavahel, vaid ka nende riikide sees omavalitsusüksused –  liidumaad Saksamaa puhul ja osariigid USA puhul.

 

Eesti peab muutma taktikat ja tegema sotsiaalmajandusliku mõjuhinnangu

Eesti peamisteks puudujääkideks investeeringute meelitamisel on tahte puudumine riigi poolt teha erandeid uutele investoritele. Ei tehta ette mõjuhinnanguid, milline võiks olla uue tööstusinvesteeringu positiivne mõju riigile. Samuti ei peeta piisavalt oluliseks muud vajalikud eeltööd teostada enne kliendipäringu tekkimist, et selleks hetkeks oleks keskkond juba valmis ning asjaajamine kiire ja ladus. Saksamaal on loodud selge süsteem, kuidas endale saada uusi investeeringuid ja teadvustatud, millise tööstusharu ettevõtjaid nad tahavad enda juurde meelitada. Nad töötavad süsteemselt selle nimel, et neile huvipakkuvad ettevõtted üles leida võimalikult varajases faasis. „Saksamaa, kes meie enda Skeletoni tootmise üle tõmbas, ei teinud ettevõtte meelitamiseks mingeid erandeid. Skeletonis töötas 15 inimest, kui liidumaa peaminister neid külastas ja ütles, et ma tahan teid enda juurde“ täheldas Liive.

Uut tööstusinvesteeringute meelitamiseks Eestisse on tarvis riigi poolt teha esmajärgus mõjuhinnang täna päevakorras olevates valdkondades. “Riik võiks ära teha sotsiaalmajandusliku hinnangu hüpoteetilise serverikeskuse, akutehase ja elektriautode tootja kohta. Kui teame, millist efekti see riigile tooks, siis suudame ka välja pakkuda vajalikud vahendid riigi poolt uute tööstusinvesteeringute meelitamiseks Eestisse. Google, Tesla ja teised suured tänased tegijad tööstusvaldkonnas ei oota, kuni me siseriiklikku debatti peame“ sõnas Liive kokkuvõtvalt lahenduseks. 

468 ad